GPS-kaelusega hundid, mis muudavad jahipidamise lihtsamaks?

Norras esitasid kolm Progressipartei liiget parlamendis uue seaduse panna aGPS-krae igal hundilriigis. Selle eesmärk on tõhusamalt tuvastada, milline hunt kariloomadele kahju tekitas. GPS-andmete kättesaadavaks tegemine pärast ametlikku tapmistaotlust oleks jahimeestel lihtsam "probleemse hundi" jälile saada ja tappa.

Kuna Norras huntide asukohast on palju teavet, peaksid ettepaneku tegijad olema huntidele kaelarihma panemine lihtne. Satelliidiandmeid kasutades oleks hõlbus tuvastada hunte, kes asuvad prioriteetsetel karjatamisaladel. Siis, kui lubatappa hunt saadakse, avaldataks andmed selle täpse asukoha kohta jahimeestele. Sel moel muudaks see jahi palju tõhusamaks. Jahimehed ei peaks enne hundi tapmist palju vaeva nägema.

Lisaks soovib erakond vähendada hunditsoonide suurust 20 protsenti. See tooks kaasa rohkem ruumi kohalikule elanikkonnale ja kariloomade karjatamiseks. Praegugi katavad hundivööndid vaid umbes 5 protsenti riigi koguterritooriumist. Seal on eesmärk saada igal aastal neli pesakonda Norras ja veel kaks Rootsi piiril.

Hundid Norras

Hiljutine esialgne aruanne näitab, et on vahel86 kuni 96 hundiniNorras. Ligi pooled neist elavad aga Rootsi piiril. Enamik hunte elab hunditsoonides, kus neile on kaitse ja küttimine puudub. 2019. aastal aga isegihundipiirkonnad ei olnud enam turvalisedhuntide jaoks. Seda seetõttu, et valitsus otsustas ühes tsoonis tappa terve karja, tuginedes argumendile, et hunte on liiga palju. Varasematel aastatel olid küttimiskvoodid nii suured, et jahimehed tapsid isegipool kogu hundistelanikkonnast. Sellele vastas avalikkus anrahvusvaheline protest.Norra hundipoliitika ei vasta tõenäoliselt ka Berni konventsioonilemäärused, kuna eesmärk maksimaalselt 6 hundi sigimist aastas jääb nõuetest kõvasti alla.

Norras hundijahi peamiseks põhjuseks on jahimeeste tugev surve hunti küttida, kunalinna-maa lõhe riigis. Maapiirkonnad tühjenevad, kuna üha rohkem inimesi hakkab asuma linna elustiili. Maaelanikkond peab seda ohuks. Linnaelanikkond peab hunti looduse sümboliks, mida inimesed peavad kaitsma. Ometi näeb maarahvas neid kui uustulnukat ja linnaideed. Seetõttu ei tervita nad hunti ja pigem tapavad ta ära, kuna ka jahipidamine on nende jaoks traditsioon.

GPS-kraed kuritarvitatud?

Teadlased kasutavadGPS-kraedväga levinud vahendina huntide ja muude metsloomade jälgimiseks. Need võivad anda ülevaate nii loomade levialast, igapäevasest liikumisest kui kahajutamineja dieeti. Mõned kaelarihmad võivad anda teavet ka kehatemperatuuri või suremuse kohta. Seetõttu võivad GPS-kaelarihmad olla suurepärane viis saada palju kasulikku teavet, loomale minimaalselt mõjudes. Kuid nagu ülaltoodud juhtumist nähtub, võib kaelarihmadega loomadelt saadud teavet kergesti kuritarvitada ka mitteteaduslikel eesmärkidel.